LÜHIKOKKUVÕTE JA PÕHISÕNUMID
Üleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumite koonduuring annab teaduspõhise aluse Eesti üleriigilisele planeeringule. Üleriigilise planeeringu eesmärk on riigi tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete, suuniste ja suundumuste kindlaksmääramine aastani 2050. Asustuse ehk asustussüsteemi all peame silmas üle-Eestilist asulate võrgustikku. Koonduuring keskendub nelja Eesti asustussüsteemi arengu stsenaariumi analüüsimisele, käsitledes demograafilisi arenguid, erinevate stsenaariumitega seotud ressursivajadusi ja mõjusid kestliku arengu põhimõtetest lähtuvalt. Nii aitavad need stsenaariumid mõista, millist jõupingutuse määra on vaja tänasele pealinnastumisele ehk inimeste ja majanduse koondumisele Tallinna piirkonda alternatiivsete asustuse arenguteede realiseerumiseks. Analüüsitud stsenaariumid on järgnevad (joonis 1):
- Pealinnastuv Eesti. Rahvastik ja majandus koonduvad jätkuvalt pealinnaregiooni, ülejäänud Eesti asustus koos majandusruumiga kahaneb. Samaaegselt tugevneb hajaasustus (maakodude ja kaugtöö populaarsus kasvab).
- Regioonikeskuste Eesti. Rahvastik ja majandus koonduvad lisaks Tallinnale ka Tartusse, Pärnusse ja Ida-Viru linnastusse.
- Väikekeskuste Eesti. Tähelepanu kese on piirkonnakeskuste (sh maakonnakeskuste) ja väikelinnade majanduse ja elukeskkonna arengul.
- Sisserände Eesti. Eesti üldine atraktiivsus ja tööjõuvajadus suurendab sisserännet, toetab asustuse koondumist pealinnaregiooni ja suurematesse regioonikeskustesse, aga ka teisi Eesti piirkondi.
Asustuse tasakaalustatud arengu tagavad vähemalt kümme majanduslikult tugeval järjel ja ühtlaselt üle Eesti paiknevat vedurlinna.
Eesti 2035 seab Eesti asustuse tasakaalustatud arengu sihiks, et Harjumaa ja Tartumaa elanikkond Eesti rahvastikust ei kasvaks. Täna iseloomustab aga Eesti ruumilist arengut inimeste ja töökohtade jätkuv ulatuslik koondumine mujalt Eestist Tallinnasse ja Tallinna lähivaldadesse. Inimeste ja töökohtade koondumisel pealinnaregiooni on lisaks asustusele ka pikaajalised negatiivsed mõjud demograafilisele ja majanduslikule arengule. Näiteks on sündide arv nii Tallinnas kui lähivaldades oluliselt madalam kui mujal Eestis, mistõttu süvendab inimeste koondumine pealinna regiooni niigi teravaid demograafilise ja tööturu probleeme. Süveneb vajadus välistöötajate värbamiseks.
Tasakaalustatuma asustuse arengu tagamisel on oluline tegutseda võimalikult kiiresti, sest mida ulatuslikumaks kujuneb elanike koondumine pea linna, seda keerulisem on tagada teiste Eestis piirkondade demograafiliselt ja majanduslikult jätkusuutlikku arengut ajas järjest kumuleeruvate negatiivsete mõjude tõttu. Koostatud rahvastikuprognoos aastani 2050 näitab, et ka väikekeskuste Eesti stsenaariumi korral, mille eelduseks on ulatuslik ränne Tallinna linnaregioonist mujale Eestisse, kasvab pealinnaregiooni osakaal Eesti rahvastikust. See tuleneb asjaolust, et olemasolev elanikkond on enamikus Eestis linnades ja valdades eakas ning ränne ei suuda elanike arvu loomulikku kahanemist enam täies ulatuses tasandada. Töökohtade koondumine Tallinna on veelgi ulatuslikum inimeste koondumisest. Inimesed käivad pealinna tööle mitte üksnes Harjumaalt, vaid ulatuslik on tööränne ka Kesk-Eestist. Lisaks Tallinnale suudavad veel vaid regioonikeskused ja suuremad maakonnakeskused pakkuda piisavalt töökohti, nii oma elanikele kui ümberkaudsetele piirkondadele. Seega, kui Eesti elanikud elaksid seal, kus paiknevad töökohad, oleks pealinnastumine veelgi ulatuslikum. Samas näitab meie uuring, et oluline osa noortest elaks hea meelega erinevates elukeskkondades üle Eesti, ka maapiirkondades.
Eesti asustuse tänasest ühtlasemat arengut aitab tagada see, kui noored saavad oma elukoha-eelistusi realiseerida. Seejuures eelistavad noored paindlikke ja hübriidseid töövorme ning on valmis ligikaudu 30 minuti pikkuseks töörändeks lähimasse linna. Teenustega seotud liikumised on rohkem kohalikku laadi võrreldes töörändega ning jäävad pigem maakondade piiridesse. Kui mujal maailmas lähtutakse linnade planeerimisel üha enam 15-minuti jalgsi kõndimise linna ideest, siis Eesti tasakaalustatud regionaalarengut aitab toetada strateegiline eesmärk, et töökohad, koolid ja muud põhiteenused oleksid inimestele ideaalis ligikaudu poole tunni sõidu kaugusel.
Kui mujal maailmas lähtutakse linnade planeerimisel üha enam 15-minuti jalgsi kõndimise linna ideest, siis Eesti tasakaalustatud regionaalarengut aitab toetada strateegiline eesmärk, et töökohad, koolid ja muud põhiteenused oleksid inimestele ideaalis ligikaudu poole tunni sõidu kaugusel.
Asustuse arengu nelja tulevikustsenaariumi võrdlus näitab, et riigi majandusele parim arengutee on pealinnaregiooni kõrval oluliselt Eesti konkurentsivõimesse panustavad Tartu, Pärnu ja Ida-Virumaa linnapiirkonnad. Parima looduskeskkonna seisundi ja ühiskonnaelu arengu tagab Eestile kompaktne ja olemasolevat tihedat väikelinnade võrgustikku hoidev asustus. Ühiskonnal on võimalik asustuse kompaktsuse hoidmise ja pealinnastumise pidurdamise arvelt järgneva 25 aasta jooksul (aastani 2050) kokku säästa ligikaudu 6 miljardit eurot, mis kulub linnriigi arengutee jätkumisel täiendavalt uute (sh avalike) hoonete ja taristu ehitamisele Tallinna linnaregioonis, ning kasutusest välja langevate hoonete lammutamisele mujal Eestis.
Arvestades ühelt poolt Eesti ühiskonna eesmärke olla majanduslikult dünaamiline ja seeläbi rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, areneda kestlikult ja tasakaalustatult ning teiselt poolt avaliku sektori paratamatult piiratud võimekust asustuse pikaajalise arengu suundumusi ümber pöörata, toetab asustuse senisest tasakaalustatumat arengut selle senisest veelgi selgem piirkondlik rollijaotus. Teiste sõnadega tuleb määrata asustuse ruumiliselt tasakaalustatud arenguks vajalike linnade — vedurlinnade — funktsionaalselt hierarhiline võrgustik ning arendada neid linnasid lähtudes nende tugevustest, aga ka linnu ümbritseva tagamaa vajadustest, nii et igas Eesti nurgas oleks olemas mõistliku aja töökohtadeni ja teenusteni.
Eesti tuleviku asustuse tasakaalustatud arengu aitavad tagada vähemalt kümme majanduslikult tugevat vedurlinna, mis suudavad pakkuda töökohti ja olulisemaid kõrgemat järku teenuseid (kolmanda taseme õppeasutused, teatrid) nii enda kui ümbritsevate piirkondade elanikele (joonis 2). Need linnad jaotuvad omakorda kolme rühma lähtuvalt töökohtade ja teenuste pakkumise võimekusest:
- Rahvusvahelised linnad: Tallinn ja Tartu, mis katavad kogu Eestit hõlmavaid üleriigilisi funktsioone, sh teadus-arendustegevuses ja innovatsiooni ning tööstuse edendamisel, valitsussektoris, rahvusvahelisi liikumisvõimalusi pakkuvana, kultuurielus, hariduse-, meditsiini- jt võrgustikes.
- Regionaalsed linnad: Pärnu ning Ida-Virumaa linnastu, mille funktsionaalne mõju jääb valdavalt maakondlikesse piirdesse, kuid mis võtavad üleriigilise arenguveduri rolli mõnes kasvavas majandusnišis (Ida-Viru tööstus, Pärnu energia-, logistika- ja heaolumajandus) lisaks üldistele linna ja linnapiirkonna funktsioonidele ka töökohtade, teenuste ja elukeskkonna pakkujana.
- Piirkondlikud linnad: Viljandi, Rakvere, Võru, Kuressaare, Paide-Türi ja Haapsalu, mille funktsionaalne mõju elanike ja ettevõtete eneseteostuse võimalustele (ettevõtjana, palgatöötajana, teenuste tarbijana) on selgelt maakondlik, sh maakondade äärealadel sageli konkureerimas rahvusvaheliste või regionaalsete linnadega. Siiski on rahvastikuarengute piirkondlikuks tasakaalustamiseks vajalik nende keskuste arendamine mitmekesist linnalist keskkonda pakkuvate keskustena. See hõlmab ettevõtluse ja innovatsiooni kompetentsikeskuste olemasolu, mitmekesiseid töökohti ning kõrgema taseme teenuseid, sh õppe (kõrgkoolid) ja kultuuri (nt teatrid, spordisaalid) funktsioone.
Kümne vedurlinna toimepiirkondadega hõlmatakse 93% kõigist Eesti toimepiirkondade elanikest ning ligikaudu 9/10 Eesti territooriumist. Piirkondlike linnade hulka mittekuuluvad maakonnalinnad säilitavad olulisuse riigiteenuste kättesaadavuse tagamisel riigimajades, mitmete kõrgema taseme teenuste osutamisel ning maakondliku koostööpiirkonna keskusena. Väikelinnade ja alevite peamine roll asustussüsteemis on pakkuda elanikele head elukeskkonda ja kodulähedasi põhiteenuseid. Väikelinnade perede ja ettevõtete toimimisel eeldatakse nende tihedat seotust vähemalt ühe vedurlinna võimalustega. See tuleb tagada hea ühenduse abil vedurlinnadega. Kompaktsete väikelinnade ja alevite ning vedurlinnade vahel peab tõhusalt toimima ühistransport, hajaasustuses jäävad oluliseks liikumisvahendiks autod. Tööstuse ja eksportiva teenusmajanduse püsimine, teke ja areng võib täiendada nende asulate rolli inimeste igapäevaelus, kuid üldiselt pakuvad need asulad peamiselt avaliku sektori, põllumajanduse ja metsanduse ning tarbimismajanduse, sh turismiga seotud, töökohti.
Parimat kestlikku arenguteed pakub ruumiliselt kompaktne asustus, mis aitab tagada parema ühenduse vedurlinnadega ning seeläbi nii töökohtade kui teenuste parema kättesaadavuse kõikjal Eestis
Kahaneva asustuse planeerimisel on seega oluline tähelepanu pöörata ruumilisele kompaktsusele, mis aitab paremini tagada hea ühenduse vedurlinnadega.
Kahaneva asustuse planeerimisel on seega oluline tähelepanu pöörata ruumilisele kompaktsusele, mis aitab paremini tagada hea ühenduse vedurlinnadega, piisava inimeste hulga kodulähedaste teenuste pakkumiseks, vähendades nii energiakulu liikumisele ja väiksema keskkonna jalajälje. Samuti võimaldab kompaktsem asustus kahaneva elanike arvu tingimustes hoida paremini toimimas, sh stabiilset elektri- ja internetiühendust ning teede korrashoidu. Sama oluline on elukeskkonna kvaliteedi parandamine kahanevates asulates, sh hoonete renoveerimine ja avaliku ruumi korrastamine. See vähendab väljarännet, toetab linna (õppima) läinud inimeste tagasirännet ning vähendab kokkuvõttes vajadust lammutada olemasolevaid hooneid. Asustuse kasvu aeglustumisel Tallinna ja regioonikeskuste ümbruses on ühiskonnal võimalik peamiselt valglinnastumise piiramise abil hoida kokku ehituskuludelt. Ühtlasem asustuse areng üle Eesti aitab nii kokkuvõttes hoida ehitus- ja lammutuskulude arvelt aastas kokku ligikaudu 100-150 miljonit eurot ning vähenevate liikumiskulude arvelt 50-80 miljonit eurot (joonis 3). Samuti väheneb aeglasema pealinnastumise ja kompaktsema asustuse hoidmisel kahanevates piirkondades kasutustest välja langeva hoonestuse maht, näiteks kompaktse väikelinnalise asustuse stsenaariumi korral kuni 3,5 miljardi euro väärtuses aastani 2050.
Asustuse linnapiirkondade sisese kompaktsuse tagamisel on oluline valglinnastumise piiramine koos konkreetsete piirarvudega näiteks selliselt, et elanike arv ei ületaks seal 2050. aastaks 120% hetke tasemest. Valglinnastumise survet aitab vähendada ka tasakaalustatum asustuse arengu toetamine. Ühelt poolt vähemalt kümne suurema linna majandusliku potentsiaali ning selle kaudu töökohtade loomise abil. Teiselt poolt noorte tagasirände toetamise kaudu. Meie uuring näitab, et noored on valmis tulevikus elama ühtlasemalt üle Eesti võrreldes nende tänaste elukohtadega. Suurematesse linnadesse, peamiselt Tallinna ja Tartusse, õppima liikumine on noorte hariduse ja Eesti majanduse arengu vaatest loogiline samm. Kuid toetades õpingute järgselt noorte eelistusi elada ka vähem linlikus elukeskkonnas ja maal on kõige tõhusam viis tasakaalustatud asustuse eesmärkide saavutamiseks.
Valglinnastumise jätkamine, kuid senisest oluliselt mõõdukamas tempos, on ühelt poolt põhjendatud äärelinnades juba välja antud ehitusõiguse mahtudega, mille tagasipööramine on õiguslikult keeruline, kinnisvaraomanike õiglustunnet liialt riivav ja õiguslike riskide realiseerumisel ka avalikule sektorile finantsiliselt koormav. Samuti toetavad teatud ulatuses valglinnastumise jätkumist noorte äärelinlikumat elulaadi ja keskkonda toetavad elukoha-eelistuse. Vedurlinnade ümber peaks toetama kompaktsete väikelinlike keskuste teket vähendamaks valglinnastumisega seotud negatiivseid mõjusid. Teiste sõnadega, suuremate linnade valglinnastumine tuleb asendada linnapiirkondade sisese keskuste võrgustikuga, kus äärelinlike keskuste tugevdamine nõuab ka sealse elanike arvu säilitamist või mõõdukat kasvu. Tallinna ja Tartu lähedal on juba mitmeid kohalikke keskusi nagu Keila ja Maardu või Elva ja Otepää, mis toimivad oluliste kohalike teenuskeskustena.
Kasvavatele ja kahanevatele asulatele on vajalikud ruumilised sekkumised, mis toetavad nii nende kompaktset arengut kui kvaliteetse elukeskkonna loomist
Lisaks asustuse üle-Eestilisele mustrile, mis toetub vähemalt tugeval majanduslikul järjel olevale vedurlinnale, on kestlikule arengurajale suunamisel oluline ka senisest oluliselt enam läbi mõeldud iga asulate kohapõhine ruumiplaneerimine. Kestliku arengu vaatenurgast on kõige olulisem nii kasvavate kui kahanevate asulate kompaktsuse suurendamine. Ülesande lihtsustamiseks tuleb lähtuda asulate ajaloolisest kujunemisest lähtuvatest funktsionaalse ja vormipõhise ülesehituse põhitüüpidest, mida on kokku 25. Nende asulatüüpide suunamisel kompaktsema asustuse rajale saab (a) tugineda erinevatele tihedusnäitajatele nagu rahvastiku tihedus, eluasemete tihedus, kvartali täisehituse protsent, maakasutuse intensiivsus ning (b) siduda need tihedusnäitajad omakorda töökohtade ja teenuste kättesaadavusega igas Eestis nurgas mõistliku aja jooksul. Noorte uuring näitab, et tunnetuslikult on mõistlik aeg tööle või teenusteni jõudmiseks ligikaudu pool tundi. Ühistranspordil on oluline roll vedurlinnade vahel liikumises ning liikumises teistest kompaktse asustusega piirkondadest vedurlinnadesse. Kaugemal hajaasustuses on paratamatu auto kasutamine. Linnade sees on oluline jätkuvalt toetada aktiivseid liikumisviise: jalgsi ja rattaga liikumist.
Asulate ruumilisel planeerimisel on lisaks ressursikulu ja keskkonnamõju arvestamisele oluline kvaliteetse elukeskkonna loomine. Kvaliteetne ruum ei tähenda vaid miinimumnõuete täitmist ning hõlmab mitmeid teisi tegureid nagu näiteks ruumi kestliku, esteetilise, kultuurilise, funktsionaalse ja sotsiaalse väärtuse arvestamine. Kuigi ruumikvaliteet on mitmetahuline mõiste, on selle üldine siht lihtne ja arusaadav: rajades uusi, lammutades vanu või renoveerides olemasolevaid hooneid, tuleb kvantitatiivsete eesmärkide püüdluses samaväärselt tähtsustada elukeskkonna igapäevase kasutamise kogemust. Ka noorte uuring näitab, et kõik keskkonnaga seotud väärtused on nende jaoks väga olulised. Kvaliteetne elukeskkond aitab vältida väljarännet ja toetab tagasirännet, mõjudes kaudselt positiivselt ka kohalikule ettevõtlusele, sest teenuseid saab pakkuda seal, kus on piisav arv inimesi. Ka suveperioodi ajutine elanike arvu kasv võib olla kohaliku ettevõtluse jaoks oluline päästerõnga. Kvaliteetne elukeskkond aitab luua tugevamaid kogukondi, millel on lõpuks positiivne mõju ka Eesti julgeolekule. Seetõttu on otsuste langetamisel oluline käsitleda kvaliteetse ruumi kriteeriume võimalikult laias vaates. Kvaliteetse ruumi määratlemisel ja loomisel tuleb lähtuda kolmest alusdokumendist, mis annavad kvaliteetse ruumi mõistele põhilise sisu:
- Davosi Deklaratsioon, millele Euroopa kultuuriministrid 22.01.2018 alla kirjutasid, ja selle järgnenud ekspertgrupi aruanne. Aruanne toob välja kaheksa ruumikvaliteedi põhikriteeriumit: juhtimine, funktsionaalsus, keskkond, majandus, mitmekesisus, kontekstuaalsus, kohatunne, ilu (Towards a Shared Culture of Architecture. Investing in a High-Quality Living Environment for Everyone, Report of the EU Member State Expert Group, 2021).[ref-1]
- Kultuuriministeeriumi Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted.[ref-2] (Ruumiloome töörühma lõpparuanne, Lisa 3 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, Ruumiloome töörühm nov. 2019), Davosi deklaratsioonist laiemalt on siin funktsionaalsust eraldi käsitletud ots-tarbekuse, kohandatavuse, ligipääsetavuse, ohutuse ja tervislikkuse mõistetena, juhtimist sõnastatud aja- ja asjakohasuseks, mitmekesisuse punktis on eraldi välja toodud sotsiaalne sidusus.
- Uus Euroopa Bauhaus.[ref-3] algatuse väärtuste kolmik: ilus, kaasav ja kestlik – ilma nende väärtusteta jääks Euroopa roheline kokkulepe olulise sisu ja kvaliteedita.
Nendes alusdokumentides kirjapandust lähtuvalt (joonis 6) vajab igasugune hoonete lammutamine ja lisamine eelnevalt põhjalikku läbikaalumist, kas juba eksisteerivaid hooneid ei saaks uuesti kasutusele võtta ning uute rajamist vältida.
Viited
1.
Davos Declaration 2018↑
2. Davos Declaration 2018 „Eight criteria for a high-quality Baukultur – the whole story“, © Swiss Federal Office of Culture, Berne 2021 ↑
3. Uus Euroopa Bauhaus, https://new-european-bauhaus.europa.eu/ ↑