LISA 9. KIRJANDUS

• Ahas, R. ja Silm, S. (2013). Regionaalse pendelrände kordusuuring. Tartu Ülikool. Viimati vaadatud 03.03.2021, https://kodu.ut.ee/~siiri/Pendelr%e4nde%20kordusuuring_3.pdf
• Ahas R., Silm S., Tiru M., (2017). Eestist lähtuv hargmaisus mobiilside rändlusandmete alusel. Tiit Tammaru, Raul Eamets & Kristina Kallas (eds). Estonian Human Development Report 2016/2017.
• Estonian at the Age of Migration. Tallinn: Foundation Estonian Cooperation Assembly.
• Ahas, R., Silm, S., Leetmaa, K., Tammaru, T., Saluveer, E., Järv, O., Tammiksaar, E., Aasa, A., Tiru, M. ja Tähepõld. A. (2010). Regionaalne pendelrändeuuring. Lõpparuanne. Siseministeerium.
• Ahas R., Mark, Ü., Albre, N. 2000. Hajalinn Eesti. – Luup, 13, 122.
• Allen, P.M., Sanglier, M. (1978). Dynamic models of urban growth. Journal of Social and Biological Structures. Volume 1, Issue 3, July 1978, Pages 265-280
• Anniste, K., (2011). Eestlaste väljaränne Soome. Uuringu kokkuvõte. Tartu: Riigikantselei.
• Anniste, K., Tammaru T., (2014). Ethnic differences in integration levels and return migration intentions: A study of Estonian migrants in Finland. Demographic Research 30, 377–412.
• Balti keskkonnafoorum MTÜ (2021). Tallinn-Harju linnalise regiooni pendelrände teekaart. Kättesaadav: https://www.hol.ee/docs/file/SUMBA_Pendelr%C3%A4nde%20teekaart_Tallinn-Harju_EE.pdf
• Bauer, G., Roux, J-M. (1976). L’urbanisation ou la ville éparpillée. Paris: Éditions du Seuil
• Berg, L. van den 1999. The urban life-cycle and the role of market-oriented revitalization policy in Western Europe. Urban Change in the United States and Western Europe. Comparative Analysis and Policy (toim. A. Summers, P. Cheshire ja L. Senn). Washington: The Urban Institute Press, 539–558.
• Berghauser Pont, M.Y., Haupt, P.A. (2009) Space, Density and Urban Form. TUDelft; https://repository.tudelft.nl/record/uuid:0e8cdd4d-80d0-4c4c-97dc-dbb9e5eee7c2
• Björling, N., Rönnblom, M. (2024). Politics of the rurban void. Space and Polity 28 (1), 20-39
• Brown D., Schafft K., 2002. Population deconcentration in Hungary during the post­socialist transformation. Journal of Rural Studies 18:3, 133-144.
• Champion, T. 2001. Urbanization, suburbanization, counterurbanization and reurbanization. Teoses: Handbook of Urban Studies (toim R. Paddison). London: Sage Publications, 143-161.
• Carlow, W., et al. (2022). TOPOI – A method for analysing settlement units and their linkages in an urban–rural fabric. EPB: Urban Analytics and City Science, Vol. 49(6) 1663–1681
• Christaller, W. (1933). Die zentralen Orte in Süddeutschland. Eine ökonomisch-geographische Untersuchung über die Gesetzmässigkeit der Verbreitung und Entwicklung der Siedlungen mit städtischen Funktionen.
• Cura, R., et al. (2017). The Old and the New: Qualifying City Systems in the World with Classical Models and New Data. Geographical Analysis (2017) 49, 363–386
• Firey, W. (1946). Ecological Considerations in Planning for Rurban Fringes. American Sociological Review, Vol. 11, No. 4 (Aug., 1946), pp. 411-423
• Guérin J.-P., Gumuchian H. (1979). Ruraux et rurbains : Réflexions sur les fondements de la ruralité aujourd’hui. Revue de géographie alpine, tome 67
• Eesti Inimarengu Aruanne 2020. Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud. Eesti Koostöö Kogu.
• Eesti piirkondlik areng 1991–2016 (2016). Mihkel Servinski, Marika Kivilaid, Greta Tischler. Statistikaamet.
• Eesti Väikeasulate Uuring (2019) Hendrikson ja Ko, jt (autorid: Ernits, Raigo; Ideon, Ann; Leetmaa, Kadri; Metspalu, Pille; Mägi, Kadi; Padrik, Jaanus; Pae, Taavi; Plüschke-Altof, Bianka; Raagmaa, Garri; Sepp, Veiko).  
• https://www.planeerijad.ee/wp-content/uploads/2021/03/Vaikeasulate_uuring.pdf
• ESPON Functional Urban Areas and Regions in Europe – Final Report https://archive.espon.eu/sites/default/files/attachments/Functional%20Urban%20Areas%20and%20Regions%20in%20Europe%20-%20Final%20Report.pdf
• Harjumaa omavalitsuste liit, 2019. Harjumaa arengustrateegia 2035+. Kättesaadav: https://www.hol.ee/docs/file/harju%20strat%20210x297mm%2022_05_2019.pdf
• Kalm, K., Kährik, A., Zālīte, J., Noorkõiv, R., Tammaru, T. (2023) Tallinna ja selle linnaosade rände analüüs ja prognoos aastateks 2023–2050. Tartu Ülikool. Tellija: Tallinna Strateegiakeskus. Kättesaadav: https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2023/Tallinna-ja-selle-linnaosade-rande-ja-rahvastiku-analuus-ning-prognoos-aastani-2050
• Kalm K., Tammaru T., 2021. Eesti uussisserändajate profiili analüüs. Kättesaadav: https://peresihtkapital.ee/app/uploads/2021/10/Uussisser%C3%A4ndajate_anal%C3%BC%C3%BCs_PSK_T%C3%9C_2021.pdf
• Kant, E. (2007) Eesti rahvastik ja asustus. Ilmamaa.
• Kant, E. (1935) Bevölkerung und Lebensraum Estlands. Ein anthropoökologischer Beitrag zur Kunde Baltoskandias , Tartu, 169-268.
• Kant, E. (1933) Ümbrus, majandus ja rahvastik Eestis. Ökoloogilis­majandusgeograafiline uurimus. Doktoritöö Tartu Ülikooli raamatukogus.
• Kok H., Kovacs Z., 1999. The process of suburbanisation in the metropolitan area of Budapest. Netherlands Journal of Housing and Built Environment 14:2, 119-141.
• Kliimask, J. 1997. Economic transformation in the post-socialist city. The case of Tallinn. Teoses: Baltic Cities: Perspectives on Urban and Regional Change in the Baltic Area (toim M. Aberg ja M. Peterson). Lund: Nordic Academic Press, 151-167.
• Kulu, H. (1997). Eestlaste tagasiränne 1940–1989. Helsinki: University of Helsinki.
• Kährik, A., ja Pastak, I. (2023). Access to homeownership in decline—rising housing inequalities for young people in the neoliberal housing market of Tallinn. Frontiers in Sustainable Cities, 5, 1149087.
• Leetmaa, K. (2008) „Residential Suburbanisation in the Tallinn Metropolitan Area“ (doktoritöö, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus).
• Leetmaa, K., Väiko, A. (2015). Siseränne Eesti asustussüsteemi kujundajana aastatel 1989–2011. Teoses: Rosenberg, Taimi (toim). Rahvastiku areng. (76−113). Tallinn: Statistikaamet. https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-07/Rahvastiku_areng.pdf
• Lösch, A. (1940). Die räumliche Ordnung der Wirtschaft. Jena: Gustav Fischer
• Leetmaa, K., Brade, I., Anniste, K., & Nuga, M. (2012). Socialist summer-home settlements in post-socialist suburbanisation. Urban Studies, 49(1), 3-21.
• Marksoo, A., 1983. Tööjõu territoriaalse mobiilsuse seaduspärasused Eesti NSVs. Lepinguline uurimistöö Tartu Ülikool, geograafia instituut.
• Marksoo A., 1984. Regularities of urbanisation and demographical processes in the Estonian ESSR. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. Geograafia­alaseid töid 676, 32­56.
• Marksoo A., 1990. Tallinn Eesti rahvarände süsteemis. Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat, 53­66.
• Marksoo A., 1992. Dynamics of rural population in Estonia in 1980s. Teases: Estonia: Man and Nature (toim J.-M Punning). Tallinn: Valgus 129-153.
• Marksoo, A. (1993). Estonian urban system in transition. Acta Wasaensia. Geograafia Instituut. Tartu.
• Marksoo A., 1995. Estonian urban system in transition. Teoses: Urban Development and Urban Life (toim M. Palomäki ja J. Karunaratne). Vaasa: University of Vaasa Press: 179-192.
• Marksoo A., 1999. Restructuring of urban and rural settlement in Estonia. Teases: Shock-Shift in Enlarged Europe: The Geography of Socio-economic Change in East-Central Europe after 1989 (toim F. Carter ja W. Maik). Aldershot: Asjgate, 81-102.
• Marksoo A., 2005. Linnastumine ja ränne nõukogude perioodil. Teoses: Asustus ja ränne Eestis. Uurimusi Ann Marksoo 75. sünnipäevaks (toim H. Kulu ja T. Tammaru) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus (59-81)
• Oja, T. (2020). Maakasutuse muutused – linna ja maa tähenduse moondumine. Eesti Inimarengu Aruanne 2020. Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud. Eesti Koostöö Kogu
• Poom, A. (2017). Spatial aspects of the environmental load of consumption and mobility. University of Tartu Press.
• Pumain, D. (2000) Settlement systems in the evolution, Geografiska Annaler: Series B, Human Geography, 82:2, 73-87.
• Pumain, D. (2006). Alternative explanations of hierarchical differentiation in urban systems. Teoses: Hierarchy in Natural and Social Sciences (Methodos Series, Vol. 3, pp. 169–222). Springer.
• Raagmaa, G. jt (2025). Piirkondliku innovatsiooni rakendamise eeldused, võimalused ja korraldamine Eesti maakondades. Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
• Rain, D.R. (2007) Towards settlement science: a research agenda for urban geography. GeoJournal 69, 1–8
• Reiner, T.A., and Parr, J.B. (1980). A Note on the Dimensions of a National Settlement Pattern. Urban Studies, Vol. 17, No. 2 (June 1980), pp. 223-230
• Rehema M., 2021. Kambja valla elanike liikuvusuuring. Kättesaadav: https://www.sei.org/wp-content/uploads/2022/01/liikuvusuuring-kambja.pdf
• Schier M., Hilti N., Schad H., Tippel C., Dittrich‐Wesbuer A., Monz A., 2015. ‘Residential Multi‐ Locality Studies – The Added Value for Research on Families and Second Homes’. Tijdschrift Voor Economische En Sociale Geografie 106(4):439–52. doi: 10.1111/tesg.12155.
• Siseministeerium 2002 (Teostaja OÜ EURREG): Eesti linnaregioonide arengupotentsiaali analüüs.
• Skepast & Puhkim OÜ, Psience OÜ, 2018. Tartu linna ja lähiümbruse liikuvusuuring. Kättesaadav: https://tartu.ee/et/uurimused/tartu-linna-ja-lahiumbruse-liikuvusuuring
• Smailes, A.E. (1971). Urban Systems. Transactions of the Institute of British Geographers , Jul., 1971, No. 53 (Jul., 1971), pp. 1-14
• Sooväli-Sepping H., Roose, A. (2020). Sissejuhatus. Eesti Inimarengu Aruanne 2020. Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud. Eesti Koostöö Kogu
• Sooväli-Sepping, H. (2020) Eesti Inimarengu Aruanne 2020. Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud. Eesti Koostöö Kogu
• Stone, K.H. (1965). The Development of a Focus for the Geography of Settlement. Economic Geography , Oct., 1965, Vol. 41, No. 4 (Oct., 1965), pp. 346-355
• Zipf, G. K. (1941). National unity and disunity; the nation as a bio-social organism. Principia Press.
• Berry, B.J.L. (1964). Cities as systems within systems of cities. Papers in regional science, pp 149-163
• Toimepiirkondade määramine. Koostajad A. Tõnurist, M. Servinski, Ü. Valgma. Statistikaamet (2014) Kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/sites/default/files/documents/2024-12/Toimepiirkondade-maaramine.pdf
• Tammaru, T. 2001. The Soviet Union as a deviant case? Under-urbanization in Soviet Estonia. Urban Geography 22:6, 584-603. https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.2747/0272-3638.22.6.584
• Tammaru, T. (2001a) „Pendelränne ja Eesti linnade mõjuala“ (Tartu, Tartu Ülikool, Rahvastikuministri büroo).https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2000/Eesti-linnade-mojualad-ja-pendelranne
• Tammaru, T. (2001b) „Linnastumine ja linnade kasv Eestis nõukogude aastatel“ (doktoritöö, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus)
• Tammaru, T, Kulu, H. Ja Kask, I. (2003). Siserände üldsuunad. – Ränne üleminekuaja Eestis. / Toim T. Tammaru ja H. Kulu. Statistikaamet, lk 5–27.
• Tammaru, T. (2005). Suburbanisation, employment change, and commuting in the Tallinn metropolitan area. Environment and Planning A, 37(9), 1669–1687.
• Tammaru, T., & Leetmaa, K. (2007). Suburbanisation in relation to education in the Tallinn metropolitan area. Population, Space and Place, 13(4), 279-292.
• Tammaru, T., Leetmaa, K., Silm, S., & Ahas, R. (2009). Temporal and spatial dynamics of the new residential areas around Tallinn. European Planning Studies, 17(3), 423-439.
• Tammaru, T., Eamets, R. (2015). Nüüdisaegne väljaränne: ulatus, põhjused ja mõjud Eesti arengule. Eesti Inimarengu aruanne 2014/2015: 109–117.
• Tammaru, Tiit, Szymon Marcińczak, Maarten van Ham & Sako Musterd (eds) (2016). Socio­Economic Segregation in European Capital Cities: East Meets West. Routledge.
• Tammaru T., Kährik A., Torpan K., 2020. Eesti ja Soome vaheline ränne: kas peagi on oodata rändepööret? Kättesaadav: https://siirtolaisuusinstituutti.fi/wp-content/uploads/2020/04/j-29-isbn-978-952-7167-80-9-mobiilsus-ranne-ja-hargmaised-kontaktid-eesti-ja-soome-vahe.pdf
• Tammur, A. 2003. Siserände rahvuserinevused. Teoses: Ränne üleminekuaja Eestis (toim T. Tammaru ja H. Kulu). Tallinn: Statstikaamet.
• Tammur A., Tammaru T., Puur A., (2017). Kas Eestis toimub rändepööre? Välisrände suundumused 2000-2015. Kättesaadav:
• https://2017.inimareng.ee/ranne-ja-rahvastiku-muutused-eestis-ning-euroopas/kas-eestis-toimub-randepoore/
• Tammaru, T., Kliimask, J., Kalm, K., Zalite, J. (2023). Did pandemic introduce new features to counter-urban moves? Evidence from Estonia, Journal of Rural Studies.
• https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0743016722003114
• Tammaru, T., Kalm, K., Kährik, A. Tammur, A. (2024) Spatial dimension of economic integration of Ukrainian war refugees in Estonia: the role of initial settlement pattern in immediate labor market entry. Saadetud avaldamiseks ajakirja the Journal of Immigrant and Refugee Studies.
• Telve K. (2018). Absent or involved: changes in fathering of Estonian men working in Finland. Gender, Place & Culture. A Journal of Feminist Geography. Published online: 15.3.2018.
• https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/0966369X.2018.1450227
• Tiit E.-M. ja Maasing, E. (2016) Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas. Eesti Statistikaamet.
• https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Residentsuse%20indeksi%20rakendamine%20rahvastikustatistikas%20ET.pdf
• Tominga, A.; Silm, S.; Orru, K.; Vent, K.; Klaos, M.; Võik, E.J.; Saluveer, E. (2023). Mobile positioning-based population statistics in crisis management: An Estonian case study. International Journal of Disaster Risk Reduction, Volume 96. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S2212420923003679
• Volkov, L. 1985. Maa-arhitektuurist. Teoses: Maaelu. Maa sotsiaalse arengu probleeme Eestis (toim L. Volkov). Tallinn: Valgus, lk 69-76.
• Willberg E., Järv O., Väisänen T., Toivonen T., 2021. ‘Escaping from Cities during the COVID-19 Crisis: Using Mobile Phone Data to Trace Mobility in Finland’. ISPRS International Journal of Geo-Information 10(2):103. doi: 10.3390/ijgi10020103. https://www.mdpi.com/2220-9964/10/2/103

Üleriigilised piirkondliku arengu dokumendid:

• „Regionaalpoliitika kontseptsioon“ (1994);
• „Eesti regionaalarengu strateegia“ (1999);
• „Eesti regionaalarengu strateegia 2005–2015“ (2005);
• „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ (2014).

Üleriigilised planeeringud:

• Üleriigiline planeering „Eesti 2010“ (2000);
• Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ (2012).